Tervishoiutöötajad
Spetsiaalse teabe ja teenuste saamiseks logige sisse

Põhjus

Mis juhtub pulmonaalse hüpertensiooni (PAH) korral?

Pulmonaalne hüpertensioon tekib siis, kui keskmine arteriaalne vererõhk kopsuarteris tõuseb puhkeolekus üle 25 mmHg (normaalne rõhk: <20 mmHg).

Pulmonaalne hüpertensioon tähendab seda, et kopsuvereringes on kopsuveresoonte ahenemise tõttu suurenenud rõhk. See paneb liigse koormuse südamele, kui ta püüab jätkuvalt pumbata piisaval hulgal verd läbi ahenenud kopsuveresoonte. Need veresooned ahenevad jätkuvalt ning muutuvad üha jäigemaks. Kui ka arterid (need on veresooned, mis juhivad verd südame vasakust vatsakesest eemale) saavad kahjustatud, tekib haigus, mida nimetatakse pulmonaalseks arteriaalseks hüpertensiooniks.

Haiguse progresseerudes hakkab südame parema poole lihasmass jätkuvalt suurenema kuni piirini, kus süda kaotab lõpuks võime pumbata piisavalt verd kopsudesse. Seejärel organismi ja südame hapnikuga varustatus halveneb veelgi. Kui haigust ei ravita, viib see lõpuks südamepuudulikkuse tekkeni.

Pulmonaalse hüpertensiooni kaasaegne liigitus

Teada on neli tüüpi pulmonaalset hüpertensiooni. Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon on üks tüüp ja seda võib omakorda liigitada järgnevalt:
 

  • Idiopaatiline 
  • Pärilik 
  • Seotud vormid 
  • Ravimitest ja toksiinidest põhjustatud

Sümptomid

Haiguse esmane sümptom on ülekaalukas väsimus ja hingeldus kuni selleni, et vajalikuks võib osutuda abistav hingamine.

Muud esineda võivad sümptomid on järgmised:
 

  • Pearinglus
  • Väsimus
  • Pahkluude ümbruse ja jalalabade turse
  • Minestamine
  • Pigistustunne rinnus

Diagnoos

Kui patsiendil kahtlustatakse pulmonaalset hüpertensiooni (halva füüsilise sooritusvõime ja hingamisraskuste tõttu), läbib ta põhjaliku füüsilise kontrolli ja tema haiguslugu analüüsitakse. Lisaks perekonna haigusloole on samuti väga oluline teada üksikasju kõikide varasemate ravimiretseptide ja võimalike mõnuainete kuritarvitamise kohta.

Teised võimalikud uuringud:
 

  • EKG (elektrokardiogramm)
  • Südame ultraheliuuring - ehhokardiograafia on väga informatiivne uuring ega põhjusta patsiendile mingit stressi
  • Rindkere röntgen
  • Laboratoorsed uuringud, nagu nt hemogramm (verenäitajad), hüübimisparameetrid, maksaleiud (diagnostilised), mistahes olemasolevad antikehad, HIV-test (kui on olemas asjakohane riskiprofiil) 
  • Veregaaside analüüs 
  • Kopsufunktsiooni uuring 
  • Kõrgresolutsiooniga kompuutertomograafia (HRCT)
  • Ventilatsioon/perfusiooni skaneerimine 
  • Angiograafia 
  • Südame kateteriseerimine

Igapäevane elu 

Pärast pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni diagnoosi saamist peab patsient õppima, kuidas uue seisundiga kohaneda.

Tuleb vältida pingelist kehalist aktiivsust, kuna kopsud ei suuda organismi enam vajaliku hapnikukogusega varustada. Hingamisraskused on selge märk sellest, et pingutav tegevus tuleb peatada. Siiski on väga oluline, et patsient teeks kergemaid harjutusi ning jalutaks regulaarselt, et säilitada lihasjõudu ja soodustada vereringet. 

Patsiendi toitumine peaks olema rikas mikroelementide, kiudainete ja vitamiinide poolest. Siiski tuleks vähendada keedusoola tarbimist.

Alkoholi tohiks tarbida vaid väikestes kogustes.

Regulaarsete intervallidega tuleb jälgida kehakaalu, soovitav on end kaaluda päeval enam vähem samal ajal. Järsk kehakaalu tõus viitab südame ja neerude seisundi halvenemisele..

Vältida tuleb nii aktiivset kui ka passiivset suitsetamist.

Kui naissoost patsient soovib saada last, on äärmiselt oluline, et ta kõigepealt konsulteeriks PAH-ravi spetsialistiga, arvestades PAH-ist põhjustatud suurenenud riski nii tulevasele emale kui nende sündimata lapsele.